Thursday, January 6, 2011

¤ Möödunud aasta kokkuvõte (part 2) ¤

24.ndal detsembril saime valmis Billi kingi - pildiraam meie piltidega (tööajast) - ning viisime selle talle tööjuurde. Pildiraami taha kirjutasime ka teksti, mis teda täiega naerma ajas. Billi põhilause oli alati "I hate everyone equally", niiet kasutasime siis tema mõttetera ka pildiraami tagaküljel - "We always remember to hate everyone equally". Seejärel läksime koju ning hakkasime tegema kinki Rossile, milleks oli samuti pildiraam meie ühiste piltidega. Sellega läks ikka juppmaad aega, aga valmis me selle saime ning teha jäi üksnes jõulukaart Rossi vanematele, millega Liina siis tegeles. Meie jõulud Liinuga, 24.ndal, olid suht kodused ja seksuaalsed :D Ütleme nii, et Kariibimere piraadi pornokas on väga naljakas xD
Laupäeval, 25.ndal detsembril, olime kutsutud Rossi perega jõule tähistama. Hommikul oli meil ikka mega kiire, kell 11 tulid Rossi vanemad meile järgi, meil oli aga Rossi kink pakkimata ning kaardi sisse kirjutamata, seega oli meil tuli takus ja suure kiirustamise tõttu suutsime Liinuga paar minutit enne väljaminekut peadpidid kokku joosta, niiet mõlemal otsaesine valus, aga nalja kui palju.
Sõitsime siiss Rossi õe pool, seal oli siis nende jõulusöömaaeg, sama mis meil on 24.ndal, kus süüakse-juuakse ning jagatakse kinke. Kokku oli meid 12 - mina, Liina, Ross, Ross ema ja isa, õde ja tema mees ning mehe ema, vend ning tema naine ja kaks last.
Igatahes, alguses oli kaetud laud igast snäkkidega ning õhtul alles sõime tõelist jõulupraadi. Vahepeal, enne õhtusööki oli kinkide jagamine - kõik said niiii palju erinevaid ja toredaid kinke. Lausa lust oli vaadata. Ja meid ei jäetud samuti kinkidest ilma - saime Rossi vanemate käest Kanada mütsi ja kindad (mõlemad), päris armsad ning õe käest saime kaks lõhnaküünalt, mis igal õhtul ka toas põlevad - terve tuba lõhnab :) Aa, ja Rossi käest saime Michaelsi kinkekaardid 25$ dollari eest (mõlemad eraldi), mis oli nagu niii äge, me olime nii õnnelikud, et meil mõlemal tulid pisarad silma!
Meil oli väga tore, Rossi pere on täiega äge, väga sõbralikud ja toredad inimesed. Tundsime end väga koduselt peaks mainima. Saime niii palju süüa, et koju jõudes oli meil mõlemal nii paha olla - tõsiselt, meil oli täiega paha olla! Kõht oli nagu nii kõriaugunitäis, kuid ometi sõime seal ennast üle, sest niii palju häid asju oli! Suur kalkun oli ja muidugi ka kartulipuder ja hautatud juurviljad ning kastmed. Kusjuures, toit iseenesest ei olnud nagu kõige parem, ei olnud nagu märkimisväärne või äärmiselt maitsev, selline tavaline. Meie teeme ikka poole paremaid toite, heh. Ma ennegi märganud, et kanadalased on suht nagu eestlased, sellised magedavõitu.
Kuid snäkid (paprika,kurk,porgand,krevetid, krõpsud, jms) olid küll head, sest oli palju erinevaid dipikastmeid ja asju, mida tipitada :) Jõime ka ühe cooleri, ühe õlle ning bokaali veini (spraidiga segatult, sest muidu polnud hea valge vein!). Eks kõik ikka tundsid meie vastu huvi ja küsisid igast erinevaid asju, meie kohta ja eesti kohta ja üldse. Ja Rossi õel, Emilyl, on nii äge koer! Nad võtsid ta varjupaigast ning jätsid endale. Väga armas, selline suur koer, hästi sõbralik ja rõõmsameelne.
 Seega jõulud olid meil meeldejäävad. Kõige parem nali oli muidugi see, mis Liina tegi. Rossi õe mees, John (väga sarkastiline inimene :D) küsis Liinalt et "So, what brought you here?" ja Liina vastas "A plane", no kurat, see oli nii naljakas, kõik naersid täiega :D
Jõuludele aga järgnes minu sünnipäev, mis algas Kanadas 27.detsembril kell pool 11 õhtul, sest Eesti aja järgi sündisin ma kell 5.30 hommikul, niiet kokku kestis mu sünnipäev peaaegu et kaks päeva :D Sellist asja juhtub küll ainult kord elus ;) Liina kinkis mulle kolm pakki hiidkrevette (tegelt oli mõeldud mulle 5 pakki, aga kord kurvas tujus andis ta mulle ühe paki ära ja ühe oli keegi meilt nö ära varastanud :D Kahtlustame, et Fiona :D). Liina ja Dan tulid kohe tordiga õnne soovima ning kamba peale oli ka väike viski kokaga, niiet igaühele jagus täpselt üks koks. Õlle oli ka, kuid sedagi polnud palju ja polnud palju vajagi. Istusime siis meie toas,sõime torti, kuulasime muusikat ning rääkisime juttu: mina, Liina, Dan, Dalmar, Saad, Johnny B (Johnatan) ja natuke ka Jay. Ross magas õndsat und, sest tal oli järgmine päev tööpäev. Järgmine päev tuli Ross ja kinkis mulle sama pudel veini, mis Liinugi sai oma sünnipäevaks.
Seega sünnipäev möödus toredalt :)
Meie jõuluaeg möödus siis samuti kuusepuu (männi) seltsis, mida kaunistasid candy-cans´id, sest muid jõuluehteid meil ei ole :D Ja jõulupuu all pesitses 2l coca-cola ning valge vein, mis Rossi õde meile peale jõulupidu kaasa andis.
Ja nüüd on aeg nii kaugel, et mul jäänud tund aega lahkumiseni (lennujaama sõitmiseni), seega tõmban siinkohal otsad kokku. Ühtteist sai ikka kirja ja natukenegi sai teid kurssi viidud, mida toredat meil siin vahepeal oli :)
Kuid mõne ajapärast peaks tulema postitused ka vana-aastaõhtust ning uuest aastast, kohtumiseni, Eestis :)
¤ Nelli ¤

Wednesday, January 5, 2011

¤ Möödunud aasta kokkuvõte (part 1) ¤

Siin me siis oleme, taas, viimased kaks päeva koos.
Homme, neljapäeval, kell 18.20 lahkun mina (Nelli) Kanadast ning juba sel reedel, 7.jaanuaril, kella kahe ajal päeval, peaks mu jalad puudutama taas kodumaad - jah, ma tulen tagasi koju. Niiet minu teekond, seiklused ja elamused saavad Kanadas piduliku punkti. Seekord võitis koduigatsus ning tõsiasi, et süda on vales kohas - mu elu on Eestis. Ma jätan Liina siia (nii imelikult kui see ka ei kõla), kuid võtan kaasa kõik meie toredad mälestused - meil olid siin ikka kuradima head ajad! Nii palju häid hetki, mida meenutada ja mäletada ajast mil "Nelli ja Liinu vahtralehe all" olid :)



Ja enne kui ma lähen, püüan valmis kirjutada möödunud aasta kokkuvõtte. Me teame ise ka, et meie blogi jäi väga-väga unarusse ja seda üksnes seepärast, et meil oli aasta lõpus niivõrd palju tegevust ja tegemist. Meie siirad vabandused (on vist vastuvõetud)! :)
Igatahes, alustan siis sellest, et päev enne jõule olin ma viimast päeva tööl ning tunnike enne töö lõppu suutsin endale mingi valemiga jõulupuud müües männiokkaga silma torgata! Ja kohe nii hullusti, et silm valutas ja läks punaseks ning tundus, et tabasin okkaga ikka väga pahasti ja halvasti ning nö valesse kohta. Samal päeval läksin apteeki ning ostsin endale silmatilgad, mis pidid tekitama pisaratevoolu, et saaksin silma puhtaks. Täiesti mõtetu raharaisk oli, sest midagi otseselt paremaks ei teinud. Mis aga tegi, oli kummelikompress, millega mitu päeva oma silma puhastasin ja leevendasin. Minu õnneks möödus punetus paari päevaga ning silma oli kolmandal-neljandal päeval täiesti korras. Küll aga pidin Billi jõuluõhtusöögile minema oma punase silmaga. Siit ka põhjus, miks mul osadel piltidel vasak silm kohati loojas või punane on.

Läksime siis 23.detsember Billiga õhtust sööma. Sõitsime Liina ja Rossiga Billi poodi, et sealt siis kõik koos edasi minna. Istusime paar tundi poes, tegime ära jõululoosimise (family moviepasses), lugesime Liinuga kokku palju jõulupuid müüsime (+/- 431), jõime paar jäägrikoksi, tegime hulga pilte oma töökohast ning rääkisime juttu. Ja Billil oli üks eriti äge asi - bubble machine! See oli nii kuradime äge mullitaja! Tahaks endale kohe sellist :)
Bill kinkis meile mõlemale jõuludeks kaks tasuta kinopääset ning pudel jäägrit võib ka kingiks lugeda ;) Jõulude puhul viis Bill mind, Liinat ja Rossi jõuluõhtusöögile Swiss Chalet´i (sõitsime sinna kaubikuga, seega mina ja Liina saime päris mõnusalt naerda taga kongis :D), kus mina siis teiskordselt sain veenduda, kui vastik toit seal on! No tõesti, see toit, mida me sõime, oli lihtsalt nii maitsetu ja halva maitsega, et pole võimalik isegi kirjeldada! Kõik peale Rossi olid väga pettunud. Bill pidi meid millalgi viima kuhugi paremasse restorani sööma, aga tundub, et see enam ei juhtu ... vähemalt jään mina sellest ilma.

Kuna õhtusöök lõppes suht varakult, kuskil 7-8 aeg, otsustasime Liinuga, et ei lähe koju, vaid lähme oma lemmik baari natukeseks istuma. Võtsime kahepeale õllekannu (haha!) ning istusime poolteist kuni kaks tuni juttu rääkides Smokey Joe´s.
To be continued ...
¤ Nelli ¤

Monday, January 3, 2011

Thursday, December 23, 2010

¤ Nädalavahetuse esimene päev ehk kolmapäev ¤

Kolmapäev oli täpselt selline päev, kus mõtlesime, et võiks midagi teha. Nii siis otsustasime, et ostame miskit juua täpselt sellisel kellaajal, mil meie lähim alkoholipood 10 minuti pärast kinni pandi - ilmselgelt poleks mingi valemiga jõudnud. Samal ajal aga oli Rob msnis ning temalgi polnud midagi paremat  teha, kui mõelda, et mida teha. Niisiis jõudsime ühisele kokkuleppele, et teeme miskit koos, kasvõi meie pool. Mõeldud, tehtud! Ütlesime Robile, et ta ostaks meile pudeli jäägrit, kasvõi suure, et joome sellest pool ära, kui pudel liiga suureks ostub - osutuski - 750 ml :D Lisaks palusime tuua ühe 2 liitrise koka ja paki krõpse. Coca-cola tõi suure, aga krõpsupaki väikse, aga see selleks.
Aja möödudes jõudis Rob siis meie poole, tellitud kaubaga ning endale oli ta kaasa haaranud mitu õllepurki. No ja ta jõudis ka suht napilt poodi, mingi minut-kaks enne sulgemist, hea, et üldse poodi sisse lasti :D
Seadsime end meie toas mõnusalt sisse, keerasime jookidel korgid maha ning alustasime vaikselt napsutamist jutuvoo ja muusika saatel. Jääger maitses ülimalt hästi ning libises mõnusalt alla - pole ju pikk aega midagi nii head ja kvaliteetset rüübata saanud :p
Mingil hetkel otsustasime mängida "spoooons´i" ( http://en.wikipedia.org/wiki/Spoons ), seda toredat kaardi mängu, muutes selle spoons-truth-or-dare variandiks, millest tegu jällegi välja jäi. Seega võitja küsis ükskõik mida kaotajalt ning tõde on üks magus asi! Kuradi põnev ikka :D Saime jälle kuulda palju põnevaid lugusid ning mõnusalt naerda.
Mingi hetk läks Nelli magama, kuid otsustas siis vastu varahommikut üles ärgata ja meeletult nalja tegema hakata. No täitsa lõpp, saime niimoodi naerda, et vähe ei olnud! Tõsiselt, me naersime nii, et pisarad jooksid ja häält ei tulnud. Järgmisel päeval püüdis Nelli töö juures nalju meelde tuletada, kuid see ei õnnestunud just kõige paremini - huumor on alati teatud hetkel, ning kui naer on läbi, siis on nali möödas. Aga midagi ta suutis ikka meelde tuletada:
  • Laul Who let the dogs out (woof, woof, woof, woof) kõlab siis järgmiselt:
    Who let the dogs out?
    Mo Mo Mo (sõber Mo siis)
  • Ini-mini-mani-MO (Ha-ha)
  • Rob me (ei tea kust see tuli :D)
  •  Hitler küsib: Where are the yews (juudid)? vastus: In the oven xD
Sellised tobedad naljad siis. Ja neid oli hulgi, tegelt ka! Peale naerumaratoni otsustasime teistele majanaabritele rahu anda ning jäime lõpuks magama.
Neljapäeval aga läks Nelli hommikul tööle ning Liina ja Rob läksid shoppama - toidujahile.
¤ Nelli ¤

Sunday, December 19, 2010

¤ Üks jõulupuu kaob teise järel ¤

Jõuludeni on jäänud üksnes loetud päevad (5 päeva!) ning Billi juures on pea kõik puud maha müüdud - v.a mänd, mida on päris palju üle (max 20 puud), võib-olla isegi liiga palju, vähemalt Billi meelest, ta on suht stressis sellepärast. Ei mõista ta, kus kõik männiostjad kadunud on. Arvab, et on linnast ära kolinud vms.
Sel nädalavahetusel olime Liinuga mõlemad tööl, vahetustega. Ning Liinu alles hakkas selle tööga harjuma, pole enam nii vastumeelt, kuid kahjuks saab töö kohe-kohe otsa. Juba sel nädalavahetusel käis märgatavalt vähem inimesi kui kahel varasemal. Ja peale jõule on kõik, done.
Billi juures töötades ja kuusepuid müües, sai nähtud päris mitu erinevat sorti inimesi. Jagaks neid kolme gruppi. Ühed on sellised, kes tulevad puud ostma ning teada saades, palju maksab kõige odavam puu (see on siis 35$ dollarit tax included), pööravad otsa ümber ning lahkuvad, sest on liiga kallis nende jaoks. Lähevad ja ostavad kuskil toidupoes mingi äbara kuuse, umbes 25$ + tax (13%)= umbes 30$ dollari eest, selle asemel, et osta õige ja ilus jõulupuu lisades 5$ dollarit. Neid nimetab Bill idiootideks.
Teise gruppi kuuluvad inimesed, kes tulevad jõulupuud ostma ning on nõus maksma ka vastavat hinda oma soovile, kuid samas on neil täiesti suva, milline puu on. Tulevad, näevad esimest puud ning ostavad selle ära. Ei mingit emotsiooni põhimõtteliselt - mis mõttega üldse kuusepuud osta siis?! Mitmel korral olen kuulnud, kuidas keegi ütleb, et "ah mul suva, andke mingi puu" või siis "mind üldse ei huvita milline see puu on". Need on veel suuremad tropid. Nende kohta rääkis Bill, et selliseid inimesi ei huvita jõulud üldse, et ostavad puu lihtsalt sellepärast "et kodus oleks kuusepuu", sellised võltsid-reklaami tüüpi inimesed siis. No ja kolmandad on siis need normaalsed inimesed, kes tulevad heas jõulumeeleolus ja tõesti tahavad leida seda ühte ja õiget jõulupuud! Nad otsivad seni, kuni leiavad selle õige - oma jõulupuu! Selliseid inimesi on õnneks kõige rohkem, vähemalt mina olen kohanud neid kõige enam. Kuid Bill ütleb, et selliseid inimesi on siiki päris vähe alles. Varem olid kõik sellised inimesed, siis oli jõuludel ka teine tähendus.
Samas ise mõeldes, lisaks ma ka neljanda grupi. Inimesed, kes kulutavad kuusepuu peale võib-olla et rohkem kui mõned inimesed Eestis kuus teenivad. Ühel korral tuli üks pere ja ostis kaks hiiglaslikku jõulupuud - üks pidi minema tuppa, teine õue (ulme mõta panna õue hiiglaslikku jõulupuud?!). Ja tahtsid, et me need neile koju toimetaks. No ja arve oli siis järgmine:
  • Üks fraser fir, 2,5 meetrit kõrge 140$ dollarit ( umbes 1555.- eesti krooni)
  • Teine peaaegu sama suur 130$ dollarit ( umbes 1445.- eesti krooni)
  • Kojutoimetus ning puu ülespanemine (put the stand on) - 85$ dollarit ( 945.- eesti krooni)
Kokku läks kogu see pull maksma peaaegu et täpselt 4000.- eesti krooni! Tõsiselt nagu! Miks on vaja nii palju raha kulutad?! Mulle tundub, et siin mängib rolli rohkem see, kes paistab teiste seas silma, on parem ja jõukam. Ja selliseid inimesi, kes ostavad kalli puu ning lasevad selle koju tuua ja üles panna, leidub ka päris mitmeid. Ja Bill ütles, et paljud pered isegi ei ehi ise oma jõulupuud - palkavad selleks inimesi või teeb seda siis nende teenija või koduabiline. Ja kogu selle loo kokkuvõtteks ütleb Bill "Stupid white people!" või "Fucked up people!", mis teha.
Kurb.
Nüüd on jõulud ukse ees ning meie ootan, millal me saame oma jõulupuu kätte. Esimest korda elus, olen jõulude ajal kodust eemal ning esimest korda elus on mu jõulupuuks väike mänd - meil mõlemal Liinuga :)
Kauneid jõule kõigile, täis südamlikkust, soojust ja hoolivust!

P.S! Mul on Billiga ühel päeval sünnipäev - 28.detsember! + tema middle-name on Aleksander, sama nimi mis minu isalgi - milline tore kokkusattumus :)
¤ Nelli ¤

Wednesday, December 15, 2010

¤ Õlu õlu ja veelkord õlu ¤

Nüüd kus Danishil on eksamid läbi ei taha ta enam kuidagi omas toas püsida. Esmaspäeval käis hilja õhtul ekstra selle pärast lahtist alkopoodi otsimas, et meid õllega kostitada. Nii oli meil enne magamaminekut päris hubane istumine Danishi, Rossi ja Fionaga meie nummi seinalambi ja küünalde valgel. Minu arust väga mõnus, et üle pika aja jälle väiksemat sorti majarahva kokku saime. Enne kui Dani magama saatsime, tekkis Nellil mõte, et prooviks tal selle ammu oodatud juuste sirgendamise ära teha. Homme tähtis kohtumine ees ootamas, ideaalsemat aega ju polegi. Dan oli suht naljakas, käis muudkui peegli ees tukka viskamas ja teistelt küsimas mis nad arvavad. Meie arust oli päris kena vaheldus :P  Selliseid istumisi võiks ikka rohkem olla! Juuksed sirgendatud, õlu joodud, seest mõnusalt kumisemas, ideaalne aeg magama minekuks x)
Järgmine hommik tuli Danish oma juukseid veel üle sirgendama, et kohtumisel ikka hea välja näha. Meid ootas Nelliga ees ühine vaba päev, mida väga arukalt just ära ei kasutanud. Peagi peagi jõudis kell juba kuue poole tiksuma hakata ja Dan oli taas uksetaga õlledega. Mulle võib see õlle joomine täitsa istuma veel hakata nii viisi. Õlle kõrvale vaatsime Youtubeist Kanada kuulsa komöödiku Russell Petersi showde klippe. Meile meeldis. Õhtul pidi veel Rob meile tulema, et kinoõhtu asemel väike kodune filmiõhtu teha ja ammu oodatud Inception ära vaadata. Kokkulepitud aeg oli kaheksa. Üheksa ajal vaataime veel Nelliga youtubeist Russelli klippe! Mõtlesime, et no aitab ootamisest, sööme miskit ja hakkame parem mõnda romantilist komöödiat vaatama. Poole kümnest kõlas uksetaga koputus. Me mõtlesime, et no ei ole ju võimalik, tund ja pool hiljem ja ikka tuleb või!? Ja mulle öeldakse, et minul on hilinemisega probleeme :P
Ühtegi crazyt lugu me tema käest see kord ei kuulnud. Küll aga näitas ta meile sissejuhatavat klippi oma videblogile, mida youtubeis kavatseb pidama hakata...20 korda filmis, et 9 sekundilist klippi teha :P [ http://www.youtube.com/watch?v=oMWwwr0mre8 ] Lõpuks jõudsime filmi vaatamiseni ka. Nellile ei meeldinud kohe üldse, mulle meeldis, aga oleks tahtnud eesti subtiitreid, et viimsestki sõnast aru saada ja Robi jaoks läks film esikümmnesse. Pikk ja väsitav film ajas Nelli suht peagi magama, ta pidi ka järgmine päev hommikul vara tööle minema. Me kuulasime arvutist veel muusikat ja vaatasime Dexteri viimase osa ära. Poole peal, kui vaatasin, hakkasin juba mõttes tegelastega head aega jätma...nüüd ei näe jälle pikka aega neid :/ Ja see sari on ikka lõdvalt üks parimatest üldse!
¤ Liina ¤