Homme, neljapäeval, kell 18.20 lahkun mina (Nelli) Kanadast ning juba sel reedel, 7.jaanuaril, kella kahe ajal päeval, peaks mu jalad puudutama taas kodumaad - jah, ma tulen tagasi koju. Niiet minu teekond, seiklused ja elamused saavad Kanadas piduliku punkti. Seekord võitis koduigatsus ning tõsiasi, et süda on vales kohas - mu elu on Eestis. Ma jätan Liina siia (nii imelikult kui see ka ei kõla), kuid võtan kaasa kõik meie toredad mälestused - meil olid siin ikka kuradima head ajad! Nii palju häid hetki, mida meenutada ja mäletada ajast mil "Nelli ja Liinu vahtralehe all" olid :)
Ja enne kui ma lähen, püüan valmis kirjutada möödunud aasta kokkuvõtte. Me teame ise ka, et meie blogi jäi väga-väga unarusse ja seda üksnes seepärast, et meil oli aasta lõpus niivõrd palju tegevust ja tegemist. Meie siirad vabandused (on vist vastuvõetud)! :)
Igatahes, alustan siis sellest, et päev enne jõule olin ma viimast päeva tööl ning tunnike enne töö lõppu suutsin endale mingi valemiga jõulupuud müües männiokkaga silma torgata! Ja kohe nii hullusti, et silm valutas ja läks punaseks ning tundus, et tabasin okkaga ikka väga pahasti ja halvasti ning nö valesse kohta. Samal päeval läksin apteeki ning ostsin endale silmatilgad, mis pidid tekitama pisaratevoolu, et saaksin silma puhtaks. Täiesti mõtetu raharaisk oli, sest midagi otseselt paremaks ei teinud. Mis aga tegi, oli kummelikompress, millega mitu päeva oma silma puhastasin ja leevendasin. Minu õnneks möödus punetus paari päevaga ning silma oli kolmandal-neljandal päeval täiesti korras. Küll aga pidin Billi jõuluõhtusöögile minema oma punase silmaga. Siit ka põhjus, miks mul osadel piltidel vasak silm kohati loojas või punane on.
Bill kinkis meile mõlemale jõuludeks kaks tasuta kinopääset ning pudel jäägrit võib ka kingiks lugeda ;) Jõulude puhul viis Bill mind, Liinat ja Rossi jõuluõhtusöögile Swiss Chalet´i (sõitsime sinna kaubikuga, seega mina ja Liina saime päris mõnusalt naerda taga kongis :D), kus mina siis teiskordselt sain veenduda, kui vastik toit seal on! No tõesti, see toit, mida me sõime, oli lihtsalt nii maitsetu ja halva maitsega, et pole võimalik isegi kirjeldada! Kõik peale Rossi olid väga pettunud. Bill pidi meid millalgi viima kuhugi paremasse restorani sööma, aga tundub, et see enam ei juhtu ... vähemalt jään mina sellest ilma.
Kuna õhtusöök lõppes suht varakult, kuskil 7-8 aeg, otsustasime Liinuga, et ei lähe koju, vaid lähme oma lemmik baari natukeseks istuma. Võtsime kahepeale õllekannu (haha!) ning istusime poolteist kuni kaks tuni juttu rääkides Smokey Joe´s.
To be continued ...
¤ Nelli ¤


nice pics..
ReplyDelete