Minu arvuti kell ütleb 13:57... Stockholmi kell näitab 12:57 ja Toronto aja järgi peaks ma alles magama...tundub, et olen pigem sinna ajavööndisse sündinud, kuna ausalt öeldes, hetkel parema meelega laseks oma väikse kaaslase eeskujul silma looja, aga ei, ei saa...sest seljataga on elu esimene lennukisõit x)
Kuni lennukisse jõudmiseni oli kõik üks pudru ja kapsad, ma lihtsalt järgnesin Nellile. Armsake, nagu ta mul on, lubas Nel mind enda asemel akna alla istuma, first time ikkagi! Kui enamus inimesi olid oma käsipagasi juba meie oma peale kuhjanud ütles teadustajatädi hääl: make sure you have turned off youre mobile phones...nüüd siis ütleb! Nelli naeratab kõrval süütu näoga: Kuidas sa siis ei teadnud, mul on ammu välja lülitatud :D Jupp aega spekuleerisime mõtte üle, kas lennuk võiks nüüd tõesti ühe(minu) sisse jäetud telefoni tõttu alla kukkuda. Lõpuks sai hirm võitu ja Nelli kaevas mu koti teiste omade alt välja ja sai sealt bonusena kätte ka digika :P
Põnevus oli sees. Hirm ka, et mis siis kui olen üks neist, kes ei kannata lendamist. Vaikselt hakkas lennuk manööverdama ja suundus hoovõturajale. Igaks juhuks olin taskusse pannud kaks Karini emalt saadud barbarissi lutsukat, need läksid meil kähku käiku. Lutsutan ja lutsutan ja lennuk ikka veel uimerdab...see komm saab mul niiviisi ennem otsa kui õhku jõuame tõusta ju! Ja siis läks hoog suuremaks ja suuremaks ja äkki tundsin end kui tikkudega mängiv laps, kes lõbustuspargi atraktsionidelt adrenaliini otsimise asemel on istunud mingi suure metallikolaka sisse, mis peaks nüüd iga hetk lendu tõusma? See oli nii hea tunne :D:D:D Take off oli äge, esimese minuti ootasin, et nüüd mu organism hakkaks vastupanu osutama, aga ei, nii kaua kuni aknast välja vaatsin tundsin ennast mega hästi, pareminigi veel. Ja see taevas. Ma tegelt ka nägin kuidas me tund aega tagasi sõitsime :D Ees oli pimedus ja tagant poolt hakkas vaikselt paistma uue päeva valgus. |
Ühesõnaga, praegu istume siin lennujaamas ja ma ei jõua ära oodata, mida uuel lennul meile pakkuda on :)
¤ Liinu ¤
Endal on kuskil 30 lendu kirjas, aga mäletan esimest sõitu küll :P
ReplyDeleteJärgmised korrad ei paku enam erilist pinget, kuid sellist kiirendust ei kohta üheski autos.
Lõpuks omeeeeeti :)
ReplyDeleteSee esimene kord lennata on lihtsalt niiiiiiii imeline eks:) sul läks hästi, et väljas oli juba piisavalt valge, sest minu lend Tallinnast Riiga toimus öösel ja siis sain ainult linnatulesid nautida:) aga siiski oli see super;)
ReplyDeleteLiinu, su emme helistas eile ja uuris, et kas ta tüdreke on ikka õnnelikult kohale jõudnud!!??:) Vastasin, et kõik on hästi ja oled elusana Kanadasse jõudnud. Paistab, et see ei jää meie esimeseks ja viimaseks telefonikõneks:) Lubasin ikka teda kursis hoida:))
ReplyDeleteKallistan teid mõlemat ja tore, et ikka blogis nii usinad olete!:)
(L)
Küll ta võib ikka elevil olla, et saab oma lemmikuga nüüd telefonivestlusi pidada...armub susse veel rohkem ära nii viisi ;D
ReplyDeleteAga lendudega oli tegelt nii, et saime nii öist kui päikselist aega näha ja no ma ei kujuta ette, et sellest ära tüdineda võiks...kui pilveudus just ei sõida siis on ikka koguaeg midagi vaadata :)
Aaga see kiirendus oli kõige võimsam küll ainult esimesel korral jah.