Thursday, November 25, 2010

¤ Töö täidab tegija kõhtu ¤

Ja töö ka kiidab tegijat!
Oleme Liinuga nüüd osaliselt töötegijad - vähemalt on meil olemas töö, olgugi, et ainult jõuludeni, kuid siiski olemas. Meie esimene töökogemus Kanadas on käes - linnuke kirja :)
Hetkel on tööpäevi natuke vähevõitu, aga järgmisest nädalast läheb kiireks - siis on jäänud loetud päevad jõuludeni!
Meie esimene töökoht on siis at "Mr.Bill´s Trees". Töö seisneb selles, et kui vaja, lõikame oksi parajaks või teeme taimedest pottidesse seadeid. Samuti käib meie tööülesannete hulka poe korrashoidmine, ehk siis koristamine ja nüüd kui tulevad kuusepuud (esmaspäeval!), hakkame neid müüma ning lisaks ka igast muid erinevaid jõulupäraseid kaunistusi, pärgasid, jms.
Oma tööriided saime Rossi sõbra Kirk´i käest. Need on meile päris suured ning näeme seepärast välja nagu väiksed valged räpparid-gängsterid, päris naljakas :D Esimesel päeval suht lollitasime ka, immiteerisime räpparite liigutusi ning kõndisime nagu nemad ja ütlesime üksteisele lauseid nagu "Jou, what´s up?" ja kui tegime ülbet ja kurja olekut nagu "what a fuck" või "you talking to me, motherfucker" olime suht gängsterid valmis :D
Esimene tööpäev oli meil Liinuga koos - siis pidimegi tegema tellimuse peale hoonete ette taimedest seadeid, pottide sisse. Alguses tundus natuke keeruline, kuid pärast hakkas loogika koitma ning kogu töö polnudki nii raske üldse.
Teine osa tööst ootas meid poes - üks lõikus oksi, teine tegi poti sisse "seelikut", ehk siis täitis poti esmaste taimedega - mänd, seeder, jms. Töö oli meil omavahel täpselt nii jagatud, et igaüks tegi seda, mis talle rohkem meelt mööd on. Ja mulle tõesti meeldib see töö - isegi okste lõikamine, kasvõi mitu tundi jäjest :)
Hetkel töötame 4-7 tundi, olenevalt sellest, palju tööd on. Ja tunnitasu on siis 10$, mis on Kanadas miinimum.
Tööle sõidame metrooga, üks ots maksab 3$, ehk siis tööle minek ja tulek läheb maksma 6$, mis pole kõige hullem, kui arvestada töötasu. Piletihind ei sõltu sellest, kaugele sõidad, ostad lihtsalt pileti ja võid sõita kasvõi teise linna otsa metrooga. Metroo on suht sama mis meil rong Eestis, ainuke  erinevus on selles, et  metroo sõidab maa all ja Edelaraudtee rongiga sõites maksad vastavale kaugusele vastavat hinda! Jama! Aga metrooga sõidame meie üksnes kolm peatust, maksimum 10 minutit, mitte rohkem. Ja metrooga sõit on täpselt nagu filmides - üldiselt on tipptunni ajal inimestest pungil, osa inimesi istub, osa seisab, mõni kuulab muusikat, keegi loeb, keegi magab.
Siiani oleme käinud tööl kordamööda, vastavalt sellel, kas Bill´il on üht meist tööle vaja või mitte. Ja tavaliselt peame seal olema 9-10 aeg, kuid jällegi - nii kui jõulud jõuavad üha lähemale, oleme tööl varem ja kauem.
Üldiselt on see nädal olnud vaikne, kuid küll see võtab alles tuure üles. Peagi peame mõlemad töötama, üks hommikuses, teine päevases vahetuses ja kuni jõuludeni suht iga päev, kindlasti nädalavahetustel. MP3-pleier on tööl olles asendamatu ja meie töö puhul õnneks ka lubatud :)

Väike lugu ka teile hommikusöögi kõrvale...Esimesel päeval käisime me hoonete ette potiseadeid meisterdamas. Umbes lõunapaiku jõudsime siis tagasi Billi juurde ja hakkasime oma lõunasööki, beef sandwichi sööma. Paki peal on kirjas friendly butcher, tore teada. Tagauks oli kergelt irvakil ja uksevahel magas vaikset und Kanada kõige armsam rotipoiss. No nii armsat närilist pole tõesti lihtsalt elusees näinud. Polnud selline rõve rott, nagu Eestis näha võib!
Selline näeb välja tõeline rott!
Päike paitas ta läikivat karva ja Rotu nägi nii sügavat und, et isegi meie hääled ei häirinud teda. Nelli klõpsis posu pilte päris päris nina all tal :P  Siis ütleb Bill : "Tüdrukud, minge parem välja korraks!" Võtame siis oma lõunasöögi kaasa ja lähme välja. Mõni hetk peale ukse sulgumist me seljataga kuuleme, kuidas labida tera tabab kivisillutist KOLKS! KOLKS! KOLKS!...faking pooltoores liha, võileiva vahelt, käib suus ringi ja ei taha äkitselt enam kuidagi alla minna. Mul oli esimest korda tõesti tunne, et nüüd hakkan oksele! Päris kena lihatoidu võõrutus oleks viia inimesed oma kanapraadide ja seajalgadega tapamajja...las söövad oma head liha ja vaatavad, kuidas toit nende lauale tuleb. "Rõve!" ütleb Liina, ega suuda siiski oma lemmiktoidust loobuda :/ 
¤ Nelli ja Liina ¤

2 comments:

  1. On jah niiiiih nunnu:) Kus nüüd tulistavad alles oma blogi, vot nii peabki, on mida lugeda. Hästi tublid olete endiselt ja tore, et teil lõbus on. Kõike head sealpool ookeani ja kalli-kalli:D

    ReplyDelete