Laupäev, 27.nov, oli pikk voodis lamasklemise päev. Plaanide järgi pidime Rossiga minema õhtul kesklinna ilutulestiku šoud vaatama ja peale seda Kirkiga kuhugi pubisse hokit vaatama ning niisama õlut jooma. Pohmakas on loodud plaanidemurdja. Kõik eelnev jäi ära. Voodi oli kuidagi eriti mugav ega tahtnud, et sealt lahkuksin :P Päris lõpuni koju passima me siiski ei jäänud. Peale üheksat läksime Rossiga Smokie Joesse sööma. Mina võtsin väikse turgutava cooleri ka. Maitsta saime vürtsikaid kanatiibu friikartulitega, kalmaari rõngaid, mis Nellile eriti maitsesid ja sulanud juustuga kaetud pehmeid küüslaaugusaia viile. Kõik, mis pole organismile hea, läheb laupäevastel päevadel väga meelsasti alla! Taas sai muidugi imelikke inimesi näha, ainult et seekord hoidsid nad meist eemale. Üle kahemeetri pika tüdruku kõrval tundis isegi Nelli end väiksena :D Võibolla selle pärast, et me olime peagi saamas osaks neist..Mul oli algusest saati tantsutuju. Muudkui istusin ja nihelesin ringi. Lõpuks oli Nelli nõus, et noh nüüd on hea laul(Rihanna miski), et teema siis ühe tantsu... Naaaaat a good idea xD Täiesti lõpp! Me olime nagu puunukud!!! Liikmed ei tahtnud üldse liikuda, keha ei tahtnud rütmile alluda ja me nägime jube haledad välja! Me ei saanud aga kohe tantsupõrandalt ära tulla, kui taipasime, et seekordsest kaine peaga tantsimisest midagi välja ei tule. Peame ikka lõpuni välja väänlema ja siis teesklema, et muusika on sitt ning vaikselt kaduma :P Täitsa uskumatu ikka, võõras linnas, võõras riigis ja no niii mark oli olla lihtsalt. See ju ikka meie kodubaar!Kuigi Eestis oleme varemgi kainena väljas tantsimas käinud, ilma mingi probleemita.
Õppetund olemas, rohkem kainepeaga tantsupõrandale ei lähe! Kanadas vähemalt mitte.
¤ Liina ¤
Te olete oma postitustega ikka päris kõvasti maas:P seega andke näppudele aga tuld :D
ReplyDelete