¤ Kuues detsember ¤

... Algas Kanadas kell viis. Ma olin tööl, õnneks Ross ka, nii et mul oli vahepeal isegi täitsa lõbus :) Vabaks sain kella seitsme ajal ja siis kiiruga kodupoole pesema ja riideid vahetama. Koju jõudes, tuli Ross koheselt õnne soovima - kinkis mulle sünnipäeva puhul mingi kallimat sorti jooki (liköör) ning lubas, et seekord on see tõesti hea! Päris armsalt pakitud kink - LCBO paberi sisse, aga see selleks :D Ja ütleme nii, et jook oligi, täitsa maitsev 14,9% promillise kohta. Nelli kink aga rippus seinal ning peale sooja õnnesoovi ja kallistuse olin sunnitud ka selle avama (endal alles jope seljas ja sall kaelas:P ) Ja ülla-ülla mis ma sain - minisirgendaja!:D  Super! Kingid avatud, hakkasime sättima ja Rossi kingitud likööri jooma. Kiirustamisest Mike'i juurde ei tulnud väga midagi välja kuna Nelli muudkui rääkis ja rääkis ning vajalike toimetuste tegemine lükkus muudkui edasi.

Peale kümmet saime vist liikuma...mina, Nel ja Ross, metrooga Mike'i poole. Ta jõi juba eelmisest päevast saati ja mõned sõbrad olid ka külas. Mike naljanina ostis 2000 krooni väärtuses alkoholi. Olemine oli suhtelisel rahulik. Istusime, rääkisime, naljatasime, lasime vaheldumisi oma lemmikmuusikat, "vaatasime" filmi ja rüüpasime kõige selle kõrvale helendavate jääkuubikutega joogikest.Vahepeal käisime Nelliga üleval vannitoas lõhnaõlisid nuusutamas ja no kurat, leidsime lemmiku. 

Niii hea, et osta või endale x) Mu riided siiamaani lõhnavad selle jumalikkuse järele :P  Kuna üks meist pidi järgmisel päeval tööle minema ja see ei saanud kindlasti olla sünnipäevalaps,niisiis suikus Nelli üsna peagi unedemaale - alguses minu õla najal, siis minu seljal siis lasime tal diivanile pikali heita ning lõpuks läks Nelli üldse teisele korrusele, väiksesse tuppa magama - ainuke inimene, kes üldse magama läks!

Kui teised nägid, et mul jook enam väga alla ei taha minna siis pakuti, et teevad baileysi ja kohvi koksi...koks polnud suurem asi aga baileys on ikka üle prahi ka ilma jäätiseta. Peale esimest koksi omastasin pudeli endale ja hävitasin viimse tilgani x)  Millalgi öösel sattusin arvutitaha ja ega ma täpselt ei mäleta kuidas see kõik juhtus, aga rääkisime emaga msn'is. Rääkisime siis muuseas sellest ka, et oleme Mike'i juures ja mingil põhjusel andsin siis emale ta telefoni numbri. Emme helistas Mikeile: "Hello, I'm Liinas mother" :D No ma tõesti vaevu vaevu mäletan seda aga emps ütles, et Mike oli ära ehmatanud ja toru ära pannud :P

Hommikul jõudsime just pizza ära tellida, kui Nelli pidigi juba tööle liikuma. Minul polnud mitte mingit arusaama ühe päeva lõpust või uue päeva algusest. Agaramad blogilugejad mäletavad ehk hullu Marioni, kellest kollaži tegime. Tema endine sõbranna oli ka Mikei pool. Ka suhteliselt hullumeelne, aga vähe meeldivam varjant. Millalgi teise päeva alguses tuli välja, et tal oli vaja tund aega tagasi uues töökohas proovipäeval olla, aga ilmselgelt täispeaga ikka ei lähe. Neli "kainet" geeniust hakkasid siis koos talle vabandust välja mõtlema. Mike kirjutas ta ülemusele vabandava meili, sest plika(32a.) ei saanud sellega ise hakkama :P Uskumatu, et vahet pole kas 32 või 23, ikka samad lollid probleemid ja plaanitsemised. Millegi pärast keksis ta ühel hetkel mööda tuba ringi, millegagi jäi Mike talle ette ja sai valusa laksuga bitchsläpi vastu nägemist. Plika läks niii näost ära, kukkus vabandama ja lõpuks jooksis üles tuppa ära. Mike ja Ross läksid samal ajal poodi. Chick tuleb siis alla ja räägib kui kohutavalt piinlik tal on, et ta pole kunagi kedagi nii viisi löönud ja põhimõtteliselt tuli just ülevalt korruselt nutmast! Ma püüdsin teda lohutada oma hiljutiste kogemustega ja kinnitada talle, et ta pole selle pärast nüüd halb inimene :D

Josh :)

kusjuures eelmisel õhtul tegime Mikeiga kihlveo, et kumb ennem magama jääb...mõlemad võitsime ja pidasime võidukalt lõpuni vastu. Võidukas lõpp saabus nii umbes täpselt mu sünnipäeva lõpus...24h üleval olemist, vaikset trimpamist ja Nelli juba helistab, et kus sa oled, mul pole võtmeid, nii et sa pead kodus olema kui töölt jõuan! Ennem äraminekut sain veel natuke lõhna peale,haarasin oma uue lemmiklooma Joshi kaasa ja võisime Rossiga kodupoole liikuma hakata. Sellest ma aga kirjutama ei hakka sest no ta ajas mind niii närvi oma pideva taksost väljahüppamis sooviga, et mul ei ole ilusaid sõnu oma fustratsiooni väljendamiseks! Koju jõudes pidin talle veel lapsehoidjat mängima kuni meie majaomanik siia jõudis ja Rossi oma tuppa lasi, kuna too kaotas oma võtmed ära! Ma olin niii läbi, et oleks oodates arvutitaha magamajäänud, suht jäingi :P

¤Liina¤